IT eetilised, sotsiaalsed ja professionaalsed aspektid (E-ITSPEA)

Pole kahtlustki, et viimase 20. aasta jooksul on meie riigis toimunud tohutu IT-hüppe. Järgmine aasta saab näiteks X-tee loomisest 20. aastat. Vahepeal on riigi IT-portfelli lisandunud ID-kaart ning SmartID, esimesed riiklikud juturobotid  teevad edusamme ning seda võiks veel jätkada. Selgitan lähemalt dokumendist EESTI INFOÜHISKONNA ARENGUKAVA 2020, alajaotuse INFOÜHISKONNA VISIOON 2020 sektsioonist ühte visooni, mis on täppi läinud, ning samuti teist visiooni, mis ei ole veel hästi õnnestunud. Kõigepealt on õnnestunud järgmine lubadus: Tervishoid ja sotsiaalteenused (eriti hoolekanne) on viidud IKT abil uuele kvaliteeditasemele. Need on personaalsed ja ennetavad, tuginevad tõhusalt toimivale tagatoale ja kaugteenuste osutamisele. See teema on mulle hästi tuttav, sest ma olen oma ettevõtte kaudu panustanud SKAIS 2.0 arendusse olulisel määral. Ma saaksin siin tuua näite enda elust. Natuke rohkem kui 7. aastat tagasi sündis meie perre esimene laps. Seetõttu oli vajalik lapse sünd regist

Rohkem kui viimased 15 aastat on IT-vallas kasutatud sõna Web 2.0. Ehk me oleme juba mõnda aega elanud koos Web 2.0 interneti maailmaga ning see on olnud piisavalt pikk aeg, et teha selle kohta järeldusi. Interneti arengut viimases kümnendis on raske alahinnata, kuid vaatame tänases postituses ainult, kuidas see on meediat mõjutanud. Web 2.0 on lai mõiste, mida ei saagi üheselt defineerida. Me saame Web 2.0 mõelda, kui sotsiaalsest veebist ning selle alla kuulub ka sotsiaalmeedia. Toome järgnevalt mõned näited, kuidas sotsiaalne veeb toodab meediat, ehk sisu, ning miks see on nõnda oluline. Kaasaegne veeb on interaktiivne. See tähendab, et kõik kasutajad saavad luua sisu ning seda levitada.  Traditsioonilise meedia sisu ja levitamist kontrollib ning juhib üsnagi piiratud arv inimesi või toimetajad. Seevastu sotsiaalmeediat sisu tootmine ja jagamine on lõpp-kasutaja poolt juhitud. Kõik võivad toota täpselt nii palju ja sellest sisu, mida nad ise heaks arvavad. Muidugi eeldusel, et sisu

https://tervis.elu24.ee/4229265/spetsialistid-raagivad-nutikas-voi-soltlane Tänapäevane internet on kaasa toonud palju head, millest me võime igapäev kasu saada. Mõne näitena võime esile tuua kiirelt info leitavuse või e-riigi võimalused. Seda nimekirja võiks jätkata rohkete näidetega. Kuid siiski paljudel headel asjadel on olemas ka oma pahupooled, samamoodi interneti kiirel levikul. Tahan siin rõhutada nutisõltuvust. Järgnevalt võrdlen interneti sõltuvust kahe perioodi vahel. Enne aastat 1991. leidis internet kasutust üsna spetsiifilistel eesmärgitel. Näiteks ARPAnet-i oli alguses ühendatud ainult 2 ülikooli, aastaks 1971 oli ühendatud 15 asutust ja ning 1983 aastaks oli ühendatud asutusi üle 500. Enamasti need asutused olid ülikoolid või teaduslikud asutused. Veel üks näite interneti spetsiifilisest kasutusest. 1980-ndate lõpus kasutusel olnud HTTP võrgustik oli mõeldud teadlaste vahel info jagamiseks. Teadlased kasutasid HTTP ja HTML protokolle enda uurimistööde levitamiseks või te