IT eetilised, sotsiaalsed ja professionaalsed aspektid (E-ITSPEA)

https://www.appsforall.com.au/blog/2019/7/9/big-wins-for-accessibility-in-ios-13-and-macos-catalina Maailmas on umbes 1 miljard erivajadusega inimest. See on 15% kogu maa elanikest. Seega arvestades suurt inimeste arvu, kes vajavad abistavaid tugilahendusi seadmete tarbimiseks, pole üldse üllatav kui palju on loodud eritarkvara. Mul isiklikult ei ole otsest vajadust tugitarkvara kasutamiseks. Kuid siiski loodud tugilahendused on abiks kõigile, sest need lihtsustavad igapäevaselt seadmete kasutamisest. Olen olnud viimased 13. aastat Apple kasutaja ning väga rahul nende poolt tehtud pingutustega, et aidata erivajadusega inimesi. Näiteks iPhone'i juurdepääsetavuse funktsioonid hõlmavad nägemist, kuulmist, füüsilisi ja motoorseid oskusi ning haridusseadeid, mis võimaldavad mitmesuguste vajadustega inimestel kasutada iPhone'i ümbritseva maailmaga hõlpsamaks suhtlemiseks. Siin on mõned tehnoloogiaad, mis on Apple seadmetesse sisse ehitatud: VoiceOver. See sisseehitatud tööriist pime

https://blog.twn.ee/et/Kuidas-disainida-ligipaasetavat-lehte Kasutatavus ja juurdepääsetavus on mul töös igapäevane sõna. Töötan ettevõttes, mis on Eesti IT-maastikul üks suuremaid UX ja WCAG eestvedajaid. Meil on tööl päris palju eksperte, kelle põhitöö on tegelemine just veebi kasutatavusega ja juurdepääsetavusega. Kuigi veebi Kasutatavus ja juurdepääsetavus oli algselt mõeldud inimestele, kellel oli raske veebi tavaviisil tarbida, siis sellest saavad kasu kõik. Näiteks veebirakendused on muutunud arusaadavamaks ja paremini tarbitavaks kõigile. Samuti on paranenud juurdepääsetavus erinevate seadmetega. Ma toon mõned näited heast kasutavusest. Hea näite kasutavusest on responsiveness . Mida see tähendab? See tähendab seda, et rakendus arvestab kasutaja seadmete omadustega ning püüab olla nii paindlik kui võimalik. Ehk kohalduv. Miks see on hea? Kes meist ei oleks käinud lehed kas mobiiliga või väga laia ekraaniga? Paraku neid lehti on palju, kus ei ole mõeldud suurtele või väikestele

https://www.techguide.com.au/news/internet-news/agile-beneficial-tech-development-companies/ Mitmete aastate jooksul olen proovinud läbi päris mitu tarkvara arendusmudelit: alustades kosemudelist kuni välja agiilse Scrumini. Seetõttu oskan neid enda kogemuse põhjal võrrelda. Olen tähelepanud, et enamuste projektide puhul ei saa rakendata kindlat mudelit, vaid projekti üsna alguses kujuneb välja projekti enda omane tiimi-anatoomia. Ma ei ole siiani olnud üheski arendusmudelis, mis täpselt järgiks valitud arendusmudeli reegleid. Alati toimub kohendamisi ning lõpuks on tegemist ikkagi kombinatsioonist mitmest mudelitest. Me kasutame seetõttu arendustiimi sisemiselt sõna "Vale-Scrum". Näiteks, meie ettevõttes on rakendatud paljusi  Jira-s board'e, kuid nad kõik on üsna erinevad. Milles siis sõltub arendusmudeli valik? Peamiselt projekti iseloomust, tellija soovist, arendustiimi oskustest, kliendi soovunelmast jne. Võrdlen nüüd kahte peamist mudelit enda kogemusest. Kosemudel

https://www.knowledgehut.com/blog/security/enumeration-in-ethical-hacking Millistena  kujutavad  inimesed häkkereid ette? Kas nohikutena või veidrikena? Kas patsiga poisteks, kes on suunatud inimeste eest peitu keldrisse? Kas inimestena, kelle sotsiaalsed suhtlemise oskused on selgelt puudulikud või ebameeldivad? Sellistena tõepoolest võitakse häkkereid ette kujutada. Tihti võitakse häkkereid ajada segamine kräkkeritega. Olgu juba kohe ära mainitud, et häkker ei tegele tegevustega, mille eesmärk on teistele kahju tekkida või teenida omakasu. Need omadused ja sihid kuuluvad inimestele, keda täpsemalt nimetakse kräkkeriteks. Häkker on oma tegemistes alati eetiline. Algusues nimetatud inimesi on häkkerite seas kindlasti palju, kuid mitte ainult. Häkkerite koolkonna moodustavad palju laiema karakteri skaalaga inimesed. Toome mõne näite ka. Tean  isiklikult  hästi ühte inimest, kes on otseses mõttes elupõhnet häkker. Kuid kes peale IT valdkonna kõrval on veel professionaalne sukeldumise ja