IT eetilised, sotsiaalsed ja professionaalsed aspektid (E-ITSPEA)

https://www.cultofmac.com/543227/tim-cook-vs-steve-jobs/ Ettevõtte tegevjuhtidele (CEO) on omastatud väga erinevaid tiitleid - kapten, treener, eestvedaja jne. Need tiitlid näitavad kui suur on juhil roll oma ettevõttes. IT tegevjuhilt oodatakse eeskätt, et ta oleks juhi oskustega ja mõjukas ning et ta aitaks ettevõttel saavutada silmapaistvaid tulemusi. Viimastel aastakümnenditel on esile kerkinud suur hulk IT-ettevõtteid, kes kõik on käinud natuke oma rada pidi. Paljuski on IT-ettevõttede valikute ja maine taga nende suured liidrid. Tänases blogi artiklis võrdlen Steve Jobs ja Tim Cook'i, kes on mõlemad on juba olnud kauaaegsed Apple tegevjuhid (Jobs küll juba kahjuks surnud). Olen olnud pikki aastaid Apple toodete kasutaja ning firma on minu jaoks tähtis olnud. Seetõttu valisin antud blogi artikli võrdlemiseks Apple pikkaaegsed liidrid. Liider : Steve Jobs oli kahtlemata väga kirglik ja pühendunud inimene. Ta oli maailmas haruldane inimene, kelle kohta saab õelda visionäär ja tu

https://www.itworldcanada.com/blog/what-does-it-professional-really-mean/86353 Olen töötanud IT valdkonnas üle 13.aasta ning olen olnud nii IT-käsitööline kui ka IT-proff (loodetavasti), ehk viisakamalt IT-professionaal. Tänases ajaveebi artiklis võrdlen omavahel erinevusi IT proffil vs käsitöölisel. Kõigepealt teeme selgeks mõisted. Nii IT proffi kui käsitöölist ühendab oskus IT vallas teha edukalt tööd. Mõlemad ilmselt teavad hästi oma võimeid ning suudavad olla igati kasulikud.  Kuid IT proffi eristab, et ta on oma IT-valdkonnas hästi orienteeruv ning mõistab suurt pilti hästi. Ta on sulandunud hästi oma valdkonda. Tänu oskusele kaasa mõelda IT-proff suudab teha teisi paremaks. Ma nimetaksin pigem IT proffi tarkvara arendajaks ning käsitöölist programmeerijaks . Kuid nüüd lähme täpsemaks nende 2 erinevuse kirjeldamisega. IT proff vs käsitööline erinevused Suhtlemine. Enda igapäeva töös tarkvara arendajana aitan ehitada suuremaid infosüsteemi. Seetõttu arendus käib meeskonna tööna,

https://inventa.com/en/news/article/269/should-we-still-doubt-about-the-legality-of-copyleft Kes on kunagi tarkvara kirjutanud, teab kindlasti kui suur on eriotstarbeliste tarkvarade või nende teekide valik. Ning enamasti on tegemist vabavaraga. Kuidas on see võimalik? See on võimalik tänu koostööle, kus arendajad on valmis panustama ühise eesmärgi nimel. Sellise ühise koostöö teeb võimalikuks kaasajastatud vabavara litsentsid. Vabavara ajastu alguseks võib lugeda aastat, kui arvutiajastu suurkuju Richard Stallman asutas aastal 1984 Vaba Tarkvara Fondi (Free Software Foundation, FSF). FSF on programmeerijate algatatud liikumine, mis võttis enda ülesandeks programmeerida tarkvara ja anda seda välja copyleft’iks ristitud litsentsi alusel. Mis on copyleft? Copyleft on üldine tarkvara levitamise printsiib, mis märgib hulka põhimõtteid, millest teatud levitamislitsentsid juhinduvad. 4 peamist sammast või vabadust on freedom to run, study, distribute and improve the source code . Ehk lühidal

Viimased paarkümmend aastat on autoriõiguste teemal tõstatanud paljusi tulisi vaidlusi. Maha on peetud pikki kohtu lahinguid ning parlamentides on autoriõiguste teema olnud mitmeid kordi pingeliste vaidluste teemaks. Ühel poolel on sisu loojad ja levitajad, kes tahavad oma kasumit maksimeerida või sisu levitamist kontrollida. Teisel poolel on kasutajad, kes eeldavad internetis peaks olema  omatarbeks  sisu tarbimine tasuta. Põhiliseks probleemiks on asjaolu, et interneti kiire levik on muutnud viise, kuidas sisu levitatakse ja tarvitatakse. Kuid seadusandlus ja printsiibid on seni veel nö eelmisest sajandist. Seetõttu on igati loogiline, et autoriõiguste seadusandlus ning printsiibid vajavad kaasajastamist ehk reforme. Endapoolsed ettepanekud on koostanud ka Rootsi Piraadipartei MEPi liikmed Rick Falkvinge ja Christian Engström raamatuga "The Case for Copyright Reform". Ma toon välja mõned nende ideed autoriõiguste reformiks. Esiteks privaatsuse kaitse. Suured fimad soovivad

  https://knowyourmeme.com/photos/160285-lonely-computer-guy-net-noob Sel sajandil on kolinud põhiline suhtlus interneti. Samuti minu puhul. Igapäeva tööalaselt on internet üks minu põhilisi suhtlemise tööriistu. Tööalasest suhtlemist on mul palju - projektitiimis suhtlemine, arendustiimi sisene suhtlemine, kliendiga suhtlemine jne. Suhtluse kanalina kasutan peaasjalikult Slacki või meili saatmist, samuti MS Teams'i. Kuna suhtlemist läbi rakenduste on tõesti palju, siis tooksin välja mõned põhimõtted mida ma ise, kui ka ettevõtte sees teisedki kasutavad. Infomüra Oluline netiketi reegel on " Austa teiste inimeste aega ja võrguühendust ".  Infot tuleb sisse tõesti palju ning seda kõike on raske läbi töötada. Seetõttu on oluline oskus mitte enda poolt toota infot, mida teised peavad läbi protsessima, kuid millest ei ole mingit kasu. Enne mingi info tootmist ja levitamist oleks hea korra mõelda  a) kas see info on vajalik, b) kellele see info läheb ning c) kas see info on t