Posts

Harvardi eetikakoodeks

Image
https://www.websitepolicies.com/blog/code-of-conduct-ethic s Mis on eetikakoodeks? See on kirjapandud normide ja/või väärtuste kogumit, mis on toeks teatud valdkonnas tekkivate moraaliprobleemide lahendamisel ja õigete käitumisviiside valikul. Kõlab igati loogiliselt, et igal suurel IT-organisatsioonil on oma eetikakoodeks. Täna toon välja mõned punktid Harvardi ülikooli eetikakoodeksist. Punktid toon välja töötajate/rollide kaupa. Tugiteenuste töötaja : Ärge kunagi küsige kasutajatelt paroole. Luba meilisõnumi edastamine teisele määramisele ainult siis, kui postkasti omanik seda nõuab. Eelmaintud koodeks näitab, et Harvardi ülikoolis hinnatakse inimeste privaatsust. Näiteks ei küsida inimese salasõna. Samuti austatakse ka inimese arvamust, kui on vaja tema kiri edastada kellegile teisele. Süsteemiadministraator: Logifailides ja andmebaasides sisalduvaid andmeid ei tohiks avalikustada lisaks IT-grupi vajadusele diagnoosi välja töötada, hooldada, tõrkeotsinguks või diagnostikaks teha, v

ISKE ja Mitnicki valem

Image
https://www.oixio.ee/et/Blogi/Artiklid/iske-infos%C3%BCsteemide-turvameetmete-s%C3%BCsteem Me elame maailmas, kus pidevalt muutuvad IT süsteemid ja programmid. Sellega kaasnevad ka suured ohud IT rünnakutele või andmevargustele. Kuidas ennast või oma ettevõtted kaitsta? Siin on meil abiks, kui järgida Mitnicki valemit. Mitnicki valem koosneb  kolmest komponendist - tehnoloogia, koolitus ning reeglid. Antud valemi järgimine peaks suurendama andmeturvet ja kaitset rünnakute vastu. Samal eesmärgil on ka loodud ISKE turvameetmete süsteem. Olen käinud mitmel ISKE koolitusel ning seetõttu leidsin koheselt seoseid Mitnicki valemiga. Antud artiklis võrdlen omavahel ISKE ja Mitnicki valemi sarnasusi. Kõigepealt, mis on ISKE. See on kolmeastmeline nö. etalonturbe süsteem, mille eesmärk on tagada infosüsteemides töödeldavatele andmetele piisava tasemega turvalisus. Turvaklasside määramisel lähtutakse teabe konfidentsiaalsusest , teabe terviklikkusest , aegkriitilise teabe käideldavusest , teabe h

Tugilahendused Apple poolt.

Image
https://www.appsforall.com.au/blog/2019/7/9/big-wins-for-accessibility-in-ios-13-and-macos-catalina Maailmas on umbes 1 miljard erivajadusega inimest. See on 15% kogu maa elanikest. Seega arvestades suurt inimeste arvu, kes vajavad abistavaid tugilahendusi seadmete tarbimiseks, pole üldse üllatav kui palju on loodud eritarkvara. Mul isiklikult ei ole otsest vajadust tugitarkvara kasutamiseks. Kuid siiski loodud tugilahendused on abiks kõigile, sest need lihtsustavad igapäevaselt seadmete kasutamisest. Olen olnud viimased 13. aastat Apple kasutaja ning väga rahul nende poolt tehtud pingutustega, et aidata erivajadusega inimesi. Näiteks iPhone'i juurdepääsetavuse funktsioonid hõlmavad nägemist, kuulmist, füüsilisi ja motoorseid oskusi ning haridusseadeid, mis võimaldavad mitmesuguste vajadustega inimestel kasutada iPhone'i ümbritseva maailmaga hõlpsamaks suhtlemiseks. Siin on mõned tehnoloogiaad, mis on Apple seadmetesse sisse ehitatud: VoiceOver. See sisseehitatud tööriist pime

Kasutatavus ja juurdepääsetavus

Image
https://blog.twn.ee/et/Kuidas-disainida-ligipaasetavat-lehte Kasutatavus ja juurdepääsetavus on mul töös igapäevane sõna. Töötan ettevõttes, mis on Eesti IT-maastikul üks suuremaid UX ja WCAG eestvedajaid. Meil on tööl päris palju eksperte, kelle põhitöö on tegelemine just veebi kasutatavusega ja juurdepääsetavusega. Kuigi veebi Kasutatavus ja juurdepääsetavus oli algselt mõeldud inimestele, kellel oli raske veebi tavaviisil tarbida, siis sellest saavad kasu kõik. Näiteks veebirakendused on muutunud arusaadavamaks ja paremini tarbitavaks kõigile. Samuti on paranenud juurdepääsetavus erinevate seadmetega. Ma toon mõned näited heast kasutavusest. Hea näite kasutavusest on responsiveness . Mida see tähendab? See tähendab seda, et rakendus arvestab kasutaja seadmete omadustega ning püüab olla nii paindlik kui võimalik. Ehk kohalduv. Miks see on hea? Kes meist ei oleks käinud lehed kas mobiiliga või väga laia ekraaniga? Paraku neid lehti on palju, kus ei ole mõeldud suurtele või väikestele

Arendusmudelid

Image
https://www.techguide.com.au/news/internet-news/agile-beneficial-tech-development-companies/ Mitmete aastate jooksul olen proovinud läbi päris mitu tarkvara arendusmudelit: alustades kosemudelist kuni välja agiilse Scrumini. Seetõttu oskan neid enda kogemuse põhjal võrrelda. Olen tähelepanud, et enamuste projektide puhul ei saa rakendata kindlat mudelit, vaid projekti üsna alguses kujuneb välja projekti enda omane tiimi-anatoomia. Ma ei ole siiani olnud üheski arendusmudelis, mis täpselt järgiks valitud arendusmudeli reegleid. Alati toimub kohendamisi ning lõpuks on tegemist ikkagi kombinatsioonist mitmest mudelitest. Me kasutame seetõttu arendustiimi sisemiselt sõna "Vale-Scrum". Näiteks, meie ettevõttes on rakendatud paljusi  Jira-s board'e, kuid nad kõik on üsna erinevad. Milles siis sõltub arendusmudeli valik? Peamiselt projekti iseloomust, tellija soovist, arendustiimi oskustest, kliendi soovunelmast jne. Võrdlen nüüd kahte peamist mudelit enda kogemusest. Kosemudel

Kes on häkkerid? Kuidas saada häkkeriks?

Image
https://www.knowledgehut.com/blog/security/enumeration-in-ethical-hacking Millistena  kujutavad  inimesed häkkereid ette? Kas nohikutena või veidrikena? Kas patsiga poisteks, kes on suunatud inimeste eest peitu keldrisse? Kas inimestena, kelle sotsiaalsed suhtlemise oskused on selgelt puudulikud või ebameeldivad? Sellistena tõepoolest võitakse häkkereid ette kujutada. Tihti võitakse häkkereid ajada segamine kräkkeritega. Olgu juba kohe ära mainitud, et häkker ei tegele tegevustega, mille eesmärk on teistele kahju tekkida või teenida omakasu. Need omadused ja sihid kuuluvad inimestele, keda täpsemalt nimetakse kräkkeriteks. Häkker on oma tegemistes alati eetiline. Algusues nimetatud inimesi on häkkerite seas kindlasti palju, kuid mitte ainult. Häkkerite koolkonna moodustavad palju laiema karakteri skaalaga inimesed. Toome mõne näite ka. Tean  isiklikult  hästi ühte inimest, kes on otseses mõttes elupõhnet häkker. Kuid kes peale IT valdkonna kõrval on veel professionaalne sukeldumise ja

IT-juhtide omadused

Image
https://www.cultofmac.com/543227/tim-cook-vs-steve-jobs/ Ettevõtte tegevjuhtidele (CEO) on omastatud väga erinevaid tiitleid - kapten, treener, eestvedaja jne. Need tiitlid näitavad kui suur on juhil roll oma ettevõttes. IT tegevjuhilt oodatakse eeskätt, et ta oleks juhi oskustega ja mõjukas ning et ta aitaks ettevõttel saavutada silmapaistvaid tulemusi. Viimastel aastakümnenditel on esile kerkinud suur hulk IT-ettevõtteid, kes kõik on käinud natuke oma rada pidi. Paljuski on IT-ettevõttede valikute ja maine taga nende suured liidrid. Tänases blogi artiklis võrdlen Steve Jobs ja Tim Cook'i, kes on mõlemad on juba olnud kauaaegsed Apple tegevjuhid (Jobs küll juba kahjuks surnud). Olen olnud pikki aastaid Apple toodete kasutaja ning firma on minu jaoks tähtis olnud. Seetõttu valisin antud blogi artikli võrdlemiseks Apple pikkaaegsed liidrid. Liider : Steve Jobs oli kahtlemata väga kirglik ja pühendunud inimene. Ta oli maailmas haruldane inimene, kelle kohta saab õelda visionäär ja tu