Arendusmudelid

https://www.techguide.com.au/news/internet-news/agile-beneficial-tech-development-companies/

Mitmete aastate jooksul olen proovinud läbi päris mitu tarkvara arendusmudelit: alustades kosemudelist kuni välja agiilse Scrumini. Seetõttu oskan neid enda kogemuse põhjal võrrelda.

Olen tähelepanud, et enamuste projektide puhul ei saa rakendata kindlat mudelit, vaid projekti üsna alguses kujuneb välja projekti enda omane tiimi-anatoomia. Ma ei ole siiani olnud üheski arendusmudelis, mis täpselt järgiks valitud arendusmudeli reegleid. Alati toimub kohendamisi ning lõpuks on tegemist ikkagi kombinatsioonist mitmest mudelitest. Me kasutame seetõttu arendustiimi sisemiselt sõna "Vale-Scrum". Näiteks, meie ettevõttes on rakendatud paljusi  Jira-s board'e, kuid nad kõik on üsna erinevad.

Milles siis sõltub arendusmudeli valik? Peamiselt projekti iseloomust, tellija soovist, arendustiimi oskustest, kliendi soovunelmast jne. Võrdlen nüüd kahte peamist mudelit enda kogemusest.

Kosemudel. Ma ei ole veel osalenud üheski projektis, kus tellija oleks teadlikult tellinud kosemudelit. Kuid paragu avaliku sektori projektid kippuvad minema kosemudeliks, kuigi alguses lubatakse suure hurraaga agiilset arendust. Enamasti on avalikus sektoris keegi vastuvav inimene, kes on kuulnud sellist sõna nagu agiilne arendusmudel, ning arvab, et seda võiks proovida.

Milles on siis probleem. Kõige teravamaks probleemiks on avalikus sektoris kompetentsi ja oskuste puudumine. Agiilne arendus nõuab siiski nii tellija kui arendustiimi oskusi. Samuti oskust planeerida ning piisavalt otsustamise krediiti majasiseselt.

Teiseks, avaliku sektoris puudub tihti tooteomaniku rollis olev inimene, kellel oleks piisavalt otsustamine õigust. Seetõttu tihti lähevad vähegi suuremad otsuses (analüüs, kujundus jne) suuremale ringile valideerimiseks või otsustamiseks. Otsustuse ringiga võib ka tihti see juhtuda, et esimest ringist arendustiim ei saa kätte vajaliku sisendit või otsusi.

Scrum on üks levinumaid agiilseid arendusmudeleid. Minu kogemus näitab, et seda mudelit ei ole alati mõistlik kasutada, eriti avalikus sektoris. Agiilne mudel töötab hästi erasektoris, eriti idufirmas. Kuigi siiin on mitu eeldust. Juhtivades rollides, nätekes tooteomanik, Scrum master või tarkvara arhitekt, peavad olema kogenenud inimesed. Agiilne arendus nõuab kiirete otsuste tegemist, mis nõuab kogemust ja suure pildi nägemist. Samuti korras olevat Backlog'i, mis võimaldab kiiremalt suunda muuta, kui vaja.

Minu kogemus on näitanud, et väga vahet ei olegi, millise arendusmudeliga alustatakse. Arendustiimi anatoomia käigus tehakse alati kohaldamisi ning muudatusi. Iga projekt omandab lõpuks ikka sellise mudeli, millega see kõige paremini toimib.