Noppeid IT ajaloost

1. ajast enne aastat 1900. Aastal.

Aastal 1800.  mõtles prantsuse leiutaja ja kaupmees Joseph Marie Jacquard välja esimese programmeeritava tööstussüsteemi - programmeeritavad kangasteljed (JACQUARD LOOM). Masinasse sisestati tegemist vajav muster kasutades perfokaarte. 

Masinast veelgi olulisem oli perfokaartide leiutamine. Perfokaart on nelinurkne kartongist kaart, mis kannab digitaalset informatsiooni sõltuvalt avade olemasolust või puudumisest teatud kohtades. Perfokaartide idee võttis hiljem üle britti leiutaja Charles Babbage kui ta aastal 1830. püüdis teha analüütilist masinat (Analytical Engine). 

Aastal 1890 leidsid perfokaardid laialdast kasutust kui Herman Hollerith leiutas perfokaartidega masina USA rahvaloenduse andmete töötlemiseks. Tema firmast hiljem kasvas välja suurfirma IBM.


2. aastatest 1901-1950

Aastal 1945 töötas Alan Turing välja masina kontseptsiooni (Turing's Automatic Computing Engine), mis kirjeldas erakordse keerukusega arvutilogaritme ja pani paika ka tänapäevaste arvutite aluseks oleva kahendsüsteemi. Masina eesmärk oli teha elektrooniline universaalse arvutusmasin, millega on võimalik teha ükskõik milliseid arvutustehteid. Masin hoidis programme arvuti mälus nagu tänapäevased arvutid.


3. aastatest 1951-2000

1973. aastal loodi programmeerimiskeel C. Autorideks olid UNIX-i kaasloojad Kenneth Thompson ja Dennis Ritchie. Uus programmerimiskeele loodi eesmärkiga kirjutada ringi enamiku UNIX-i koodist. C keele eesmärk oli olla lihtne ning samas säilitada sõltumatus riistvarast. 

C-s nagu ka mõnes teises kõrgkeeles (näiteks FORTRAN-is) kirjutatud programme sai vähese vaevaga panna käima erinevatel arvutitel. C-keelsed programmid töötasid erinevatel masinatel aga peaaegu sama kiiresti kui tarkvara, mis oli arvuti riistvaraga tihedalt seotud. 

C keel on ülimalt oluline, kuna peaaegu kõik arvuti tähtsamad süsteemid kirjutatud on C keeles, näiteks operatsioonsüsteemid Windows, Linux, Apple, BSD põhised), suuremad infrastruktuurid, andmebaasid, veebiserverid.